Finantsvabaduse kalkulaator aitab sul näha, kui kaugel sa päriselt finantsvabadusest oled.
Sisesta oma kulud, investeeringud ja igakuine sääst – kalkulaator näitab, kui suure portfellini pead jõudma ja mitu aastat see praeguse tempoga aega võtab.

Selle kalkulaatori mõte on tuua laiali valguv “kunagi olen vaba” jutt konkreetseteks numbriteks.

Põhimõte on lihtne:
– paned kirja praegused igakuised kulud – kui palju raha sul tegelikult elamiseks vaja on;
– lisad olemasolevad investeeringud ja muu vara, mis sinu eest juba töötavad;
– sisestad igakuise säästu ehk kui palju saad praegu iga kuu kõrvale panna;
– valid eeldatava aastase tootluse ja turvalise väljavõtuprotsendi (nt 3-4% aastas portfelli väärtusest).

Nende andmete põhjal arvutab kalkulaator välja:
– kui suur portfell kataks sinu tänase elustandardi ilma aktiivse tööta;
– kui mitu aastat kulub praeguse säästmise ja tootluse juures selle portfellini jõudmiseks;
– milline on vahe “kus oled täna” ja “kuhu on vaja jõuda”.

Eesmärk ei ole sulle täpset kuupäeva ennustada, vaid anda selge kompass: kas jätkad samal kursil või on vaja tootlust, säästumäära või kulusid kohendada.

Siin lehel tähendab finantsvabadus hetke, kus sinu investeerimisportfelli passiivne tulu katab ära sinu igakuised kulud.

See ei ole:
– “miljon kontol lihtsalt niisama”;
– ega ka “üks hea aasta börsil”.

See on pigem seis, kus portfelli väärtus ja konservatiivne väljavõtuprotsent (nt 3–4% aastas) annavad sulle stabiilse mahu, mille pealt saad oma valitud elustiili rahastada ka siis, kui palgatööd ei tee.

Tulemuseks saad mitu olulist numbrit:
-sihtportfelli suurus – palju peab portfell olema, et passiivne tulu kataks sinu kulud;
– aeg finantsvabaduseni – mitu aastat kulub praeguse säästu ja tootluse tasemega;
– vahe tänase seisu ja sihi vahel – kui suur osa teekonnast on juba tehtud.

Kasuta neid numbreid nii:
– mängi stsenaariumitega: mis juhtub, kui kulud vähenevad 10%, tootlus langeb 2 p-p või säästad kuus 200 € rohkem;
– võrdle, kas sinu plaan on realistlik või tugineb liiga optimistlikule tootlusele;
– tee endale miinimum-skenaario (konservatiivne tootlus ja kõrgemad kulud) ning vaata, kas oled sellega rahul.

Küsimus: Mis tootlusprotsenti ma peaksin kasutama?
Vastus: Kui sa ei tea, mida panna, kasuta pigem konservatiivset numbrit. Näiteks 4–6% aastas reaaltootlust pika perioodi peale on pigem tagasihoidlik, aga “magamiskõlbulik” eeldus. Kui paned 10–12%, näitab kalkulaator küll ilusaid aastaarve, aga riskid end ise ära petta.

Küsimus: Kas kalkulaator arvestab inflatsiooniga?
Vastus: Kalkulaator on lihtsustatud mudel. Inflatsiooni võib käsitleda kahel viisil:

– kas sisestad kulud juba “tänase ostujõu” tähenduses ja võtad tootluse inflatsioonist puhastatuna;
– või hoiad tootluse nominaalse ja eeldad, et kulud kasvavad ajas samas tempos.
Ideaalset vastust ei ole – oluline on, et kasutad järjekindlat loogikat ja pigem konservatiivset hinnangut.

Küsimus: Kas see kalkulaator ütleb, millesse ma peaksin investeerima?
Vastus: Ei ütle. See tööriist ei vali sulle fonde, aktsiaid ega kinnisvara. Ta eeldab ainult, et saavutad mingi valitud keskmise aastase tootluse. Mida portfelli koostamiseks kasutada, on juba sinu või sinu nõustaja otsus.

Küsimus: Mis siis, kui mu sissetulekud ja kulud ajas muutuvad?
Vastus: Siis on mõistlik kalkulaatorit aeg-ajalt uuesti kasutada.
Kui sissetulek kasvab ja suudad rohkem säästa, liigub finantsvabaduse kuupäev lähemale. Kui kulud tõusevad või tootlus kukub, nihkub siht edasi. See ei ole kivisse raiutud leping, vaid dünaamiline vahekokkuvõte.